Ettevõtlusõppering

Tänu ringides osalemisele pareneb:

  • Loovmõtlemine;
  • Iseenda ja maailma tajumine;
  • Otsustusjulgus, julgus katsetada ja riskida;
  • Ebaeduga toimetulek;
  • Kuulamis- ja suhtlemisoskus;
  • Koostööoskus ja erimeelsustega toimetulek.

Kuidas?

Ettevõtliku käitumise eelduseks on loov ja aktiivne mõtteviis. Ettevõtlikkus tuleb kasuks igas eluvaldkonnas ja selle arendamisele tuleb panna rõhku juba  varases lapseeas. Loogika arendamine soodustab mõtlemise, mälu, tähelepanu ja kontsentratsiooni arengut. Laps kasvab ettevõtlikuks inimeseks, kui ta saab piisavalt mängida ja tegutseda, ise otsustada ja ellu viia enda ideid. Vajalik on toetada laste initsiatiivi, isetegemise- ja avastusrõõmu.

Ettevõtlikkus on inimese hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta.

Ettevõtlikkuspädevus on suutlikkus näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, püstitada eesmärke, genereerida ideid ja neid teostada; võtta initsiatiivi ja vastutada algatatud tegevuste eest, teha koostööd teiste eesmärkide teostumiseks; tegevust lõpule viia, isegi siis kui ilmneb takistusi; reageerida paindlikult muutustele.

Ettevõtluskompetents aitab muuta ideed tegelikkuseks, seda nii üksikisiku, kohaliku kogukonna kui ka ettevõtte tasandil. Ettevõtluskompetents sisaldab lisaks ettevõtlikkuspädevusele ka konkreetsete (äri)ideede realiseerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste olemasolu.

Ettevõtluspedagoogikas käsitletakse kõiki süsteemseid tegevusi, mis on suunatud ettevõtlikkuspädevuse ja ettevõtluskompetentsi suurendamisele.

Ettevõtluspedagoogika on ettevõtliku õppimise ergutamine, mis sisaldab sõltumatut kujutlusloovat mõtlemist ja unistuste elluviimist st mõtlemist ettevõtluse kategooriates. Ettevõtluspedagoogika on mõtlemise kujundamine ja õppimine, mida õppida ning kuidas mõelda. Ettevõtluspedagoogika on vabanemine olustikulistest ja kultuurilistest kammitsatest.

Ring aitab arendada lapse jaoks olulisi tunnetuslikke, füüsilisi ja sotsiaalseid oskusi. Füüsiline arengu all on silmas peetud eelkõige lapse peamisi meeli (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine jne). Peenmotoorika seab rõhku tegevustele, mida laps teeb, et liigutada või tunnetada esemeid ning üldmotoorika tähendab kogu lapse keha kaasamist. Sotsiaalse arengu alla kuuluvad emotsionaalsus, suhtlemisoskus ja enesehinnang. Tunnetuslik areng viitab loomingulisusele, keelelisele arengule ja loogikale.

Ringitegevuste põhimõtted:

  • Vastastikune suhtlemine: kokkuvõtete tegemine ühiselt, selgituste andmine ja kuulamine, teabe ja selle mõistmise vastastikune täpsustamine, ülesannete läbirääkimine ja koos edasiarendamine;
  • Individuaalne vastutus: iga osaleja – õpirühma liige – vastutab oma panuse ja oma õppimise eest;
  • Õppides arendatakse koostööoskusi: suhtlemisoskusi, juhtimist, usaldamist, kaaslaste hindamist, edasiviivat arutlemist, otsustuste tegemist, keeruliste situatsioonide lahendamist;
  • Tegevuste ühine läbiarutamine: mida ja kuidas õpime, kuidas saame oma tegevust tõhusamaks muuta.