Ülevaatlik kava, millest ettevõtlusõpe koolieelses lasteasutuses koosneb
Kava on mõeldud koolieelikutele õppe läbiviimiseks. Õppetöö toimub septembrist maikuuni (kaasa arvatud). Toetav, illustreeriv materjal – Erik Ehasoo raamat „Minu esimene äri“. Õppetöö läbiviimisel kasutatakse Egle Säre välja töötatud lastega filosofeerimise metoodikat.
Ettevõtliku käitumise eelduseks on loov ja aktiivne mõtteviis. Ettevõtlikkus tuleb kasuks igas eluvaldkonnas ja selle arendamisele tuleb panna rõhku juba varases lapseeas. Loogika arendamine soodustab mõtlemise, mälu, tähelepanu ja kontsentratsiooni arengut. Loogikal on väga otsene mõju lapse edasisel arengul. Laps kasvab ettevõtlikuks inimeseks, kui ta saab piisavalt mängida ja tegutseda, ise otsustada ja ellu viia enda ideid. Vajalik on toetada laste initsiatiivi, isetegemise- ja avastusrõõmu.
Õpe aitab arendada lapse jaoks olulisi tunnetuslikke, füüsilisi ja sotsiaalseid oskusi. Füüsiline arengu all on silmas peetud eelkõige lapse peamisi meeli (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine jne). Peenmotoorika seab rõhku tegevustele, mida laps teeb, et liigutada või tunnetada esemeid ning üldmotoorika tähendab kogu lapse keha kaasamist. Sotsiaalse arengu alla kuuluvad emotsionaalsus, suhtlemisoskus ja enesehinnang. Tunnetuslik areng viitab loomingulisusele, keelelisele arengule ja loogikale.
Olulised mõisted:
1) Ettevõtlikkus on inimese hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta.
2) Ettevõtlikkuspädevus on suutlikkus näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, püstitada eesmärke, genereerida ideid ja neid teostada; võtta initsiatiivi ja vastutada algatatud tegevuste eest, teha koostööd teiste eesmärkide teostumiseks; tegevust lõpule viia, isegi siis kui ilmneb takistusi; reageerida paindlikult muutustele.
3) Ettevõtluskompetents aitab muuta ideed tegelikkuseks, seda nii üksikisiku, kohaliku kogukonna kui ka ettevõtte tasandil. Ettevõtluskompetents sisaldab lisaks ettevõtlikkuspädevusele ka konkreetsete (äri)ideede realiseerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste olemasolu.
4) Ettevõtluspedagoogika on ettevõtliku õppimise ergutamine, mis sisaldab sõltumatut kujutlusloovat mõtlemist ja unistuste elluviimist st mõtlemist ettevõtluse kategooriates. Ettevõtluspedagoogikas käsitletakse kõiki süsteemseid tegevusi, mis on suunatud ettevõtlikkuspädevuse ja ettevõtluskompetentsi suurendamisele. Ettevõtluspedagoogika on mõtlemise kujundamine ja õppimine, mida õppida ning kuidas mõelda.
Õppetegevuse põhimõtted (tuginedes koosõppimise õppimiskäsitlusele ja põhiideedele) (Johnson, Johnson, Paulsen, Kaufman):
1) Vastastikune suhtlemine: kokkuvõtete tegemine ühiselt, selgituste andmine ja kuulamine, teabe ja selle mõistmise vastastikune täpsustamine, ülesannete läbirääkimine ja koos edasiarendamine;
2) Individuaalne vastutus: iga osaleja – õpirühma liige – vastutab oma panuse ja oma õppimise eest;
3) Õppides arendatakse koostööoskusi: suhtlemisoskusi, juhtimist, usaldamist, kaaslaste hindamist, edasiviivat arutlemist, otsustuste tegemist, keeruliste situatsioonide lahendamist;
4) Tegevuste ühine läbiarutamine: mida ja kuidas õpime, kuidas saame oma tegevust tõhusamaks muuta.
Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse:
1) loovmõtlemist;
2) iseenda ja maailma tajumist;
3) otsustusjulgust, julgust katsetada ja riskida;
4) ebaeduga toimetulekut;
5) kuulamis- ja suhtlemisoskust;
6) koostööoskust ja erimeelsustega toimetulekut.
Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele
5) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
6) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; selgitab oma seisukohti.
Teemade jaotus kuude lõikes:
1) september – äri
2) oktoober – idee
3) november – ärinimi
4) detsember – klient
5) jaanuar – toode ja teenus
6) veebruar – kulud ja tulud
7) märts – hind
8) aprill – reklaam
9) mai – leping, risk
Kava koostas Inna Sidoruk
