Lõhnamuusikaring

Tänu ringis osalemisele:

  • Paraneb suhtlemine ning maailma tajumine, kasutades stiimuleid, mis on seotud kõikide meeltega;
  • Parem kontakti saamine iseenda ja maailmaga;
  • Parem toimetulek probleemse käitumisega, tasakaalustades stiimuleid meeltele;
  • Kognitiivne, sotsiaalne, emotsionaalne ja füüsiline areng;
  • Paraneb lapse võime töödelda ja organiseerida informatsiooni;
  • Paranevad füüsilised ja emotsionaalsed reaktsioonid informatsioonile;
  • Terviklik isiksuse areng.

Kuidas?

Lapse areng toimub läbi meelte ergutamise. Mitmete meelte samaaegne ergutamine avaldab suurimat mõju lapse aju arengule. Sensoorne integratsioon on protsess inimesel kontakti saamiseks nii iseenda kui maailmaga, kasutades selleks oma 5 meelt ning liigutusi ja kehaasendit nende optimaalses kombinatsioonis. See korrastab/organiseerib tundlikkust keha ja keskkonna vahel, ning teeb võimalikuks kasutada keha efektiivselt keskkonnas, kus ta viibib. Õppimine toimub nii välismaailmast saabuva informatsiooni põhjal kui ka oma kehast ning liigutusest tulenevate aistingute kaudu:

  • puudutused (taktiilne)
  • liigutused (vestibulaarne)
  • kehaasend (proprioseptiivne)
  • nägemine (visuaalne)
  • kuulmine (auditiivne)
  • lõhnataju (olfaktoorne)
  • maitsetaju (gustatoorne)

Nägemis-, kuulmis-, kompimis- ja maitsmismeeltel on märkimisväärne mõju inimese käitumisele, kuid uuringud näitavad, et lõhnameelel on oluliselt suurem mõju inimese taju, emotsioonide, arvamuste ja käitumise kujundamisele. Lõhnataju on kõige tugevam inimese meeleorgan, mida ei ole võimalik välja lülitada. Inimese hingamine on lakkamatu – inimene hingab päevas mitukümmend tuhat korda. Sealjuures puutuvad inimesed iga päev kokku aroomidega, mis suudavad mõjutada nende emotsioone, tujusid ja seeläbi ka käitumist. Lõhnad mõjutavad tundeid, meeleolu, füüsilist ja psüühilist aktiivsust. Ajus olev lõhnaaistingu keskus on ka meie mälu ja mälestuste keskus, lõhnad äratavad meis tundeid, mälestusi ja fantaasiaid.

Seda enam, et haistmismeel on otseselt seotud inimese limbilise süsteemiga ehk nende ajukeskustega, mis vastutavad emotsioonide töötlemise ja mälestuste esile kutsumise eest. Võrreldes haistmismeelt teiste meeltega seisneb põhiline ja kõige olulisem erinevus selles, et aju reageerib aistingule enne, kui inimene jõuab mõelda. Kõikide teiste meelte puhul jõuab inimene mõelda enne kui toimub vastureaktsioon stiimulile. Ringides õpime neid protsesse teadvustama läbi erinevate mänguliste tegevuste.

Lapsed, kes on varakult harjunud kuulama muusikat, laulma ja tantsima muusika saatel, on laialt arenenud tajumeeltega. Muusika avaldab positiivset mõju ka lapse värvi- ja kõlatajule. Teadlased usuvad, et muusikal võib olla oluline toime erinevate seoste loomise võime kujunemisel.

Kui muusika kuulamine on kahtlemata arendav tegevus, siis lapse aktiivne osalemine muusikas – kas tantsimise, ise muusika loomise või ka kaasa laulmisena, on aju arengus aga võtmetähtsusega, seda just eelnimetatud seoste loomise oskust silmas pidades.

Teadlased usuvad, et muusikaga aktiivselt tegelev või selles osalev laps:

  • omab kooli alguse ajaks paremaid oskuseid lugemises ja matemaatikas,
  • suudab kontrollida oma keha, mis mõjutab omakorda suurema enesekindluse teket ja paremat keskendumisvõimet,
  • on hea sotsialiseerumisoskusega ja kõrgema enesehinnanguga.

Sensoorne integratsioon keskendub peamiselt puudutuste, liigutuste ja kehaasendi aistingutele. Need kolm aistingut on hädavajalikud elus püsimiseks, sest lubavad inimesel keskkonna nõudmistele kohaselt ja kohandunult reageerida. Sensoorne integratsioon selgitab meeleelunditest saadetava informatsiooni töötlemiseprotsessi ajus. See protsess toimub erinevates sensoorsetes süsteemides ja tähendab närvide koostööd informatsiooni koordineerimisel ja õigesti suunamisel. Selleks, et lapsel areneksid optimaalsed motoorsed, emotsionaalsed ja sotsiaalsed oskused, on oluline, et kõik sensoorsed süsteemid funktsioneeriksid hästi.

Ringitegevused:

  • Sensoorne integratsioon;
  • Temaatilised töötoad;
  • Fantaasia ja kujutlusvõime arendamine läbi erinevate mänguliste tegevuste;
  • Kehatunnetuse-, kontakti- ja kommunikatsiooniharjutused;
  • Muusikalis-rütmiline liikumine;
  • Mängud ja tantsud.