Lõhnaturundus

Lõhnaturundus on üks viiest sensoorse ehk meelelise turunduse alaliikidest, mis keskendub lõhnale. Nägemis-, kuulmis-, kompimis- ja maitsmismeeltel on märkimisväärne mõju inimese käitumisele, kuid uuringud näitavad, et lõhnameelel on oluliselt suurem mõju inimese taju, emotsioonide, arvamuste ja käitumise kujundamisele.

Lõhn kui kommunikatsioonivahed

Lõhnataju on kõige tugevam inimese meeleorgan, mida ei ole võimalik välja lülitada. Keskmine täiskasvanu hingab 15-20 korda minutis, mis teeb päevas 20 000 korda (GAPA, Georgia Association of Physician Assistants). Sealjuures puutuvad inimesed iga päev kokku aroomidega, mis suudavad mõjutada nende emotsioone, tujusid ja seeläbi ka käitumist. Bushdidi jt uuematest uuringutest selgus, et inimene on võimeline ära tundma vähemalt triljon erinevat lõhna.

Lõhna puhul on tegemist keerulise, kuid efektiivse kommunikatsioonivahendiga. Seda enam, et haistmismeel on otseselt seotud inimese limbilise süsteemiga. Inimmälu on erinevate aroomide suhtes väga terav ning lõhnataju on mäluga kõige lähemalt seotud. Lõhnad ümbritsevad meid kõikjal ja inimene genereerib emotsioonidest 75% tajutava lõhna põhjal ja mitte selle, mida ta ümberringi näeb ja kuuleb!

Pilk lõhnauuringutele

Läbi aegade on teostatud erinevatel eesmärkidel väga palju erinevaid lõhnaturundusealaseid uuringuid. Esimene uuring pärineb juba aastast 1932, mil Laird (1932) testis lõhna mõju toote kvaliteedi tajule. Eksperimendis osalejad hindasid nelja sukapaari, mis erinesid ainult lõhna poolest. Kuigi uurijad ei palunud osalejatel sukki nuusutada, eelistasid 50% osalejatest nartsissilõhnalisi sukkasid ning ainult 8% osalejatest eelistasid lõhnata sukki. Osalejad, kes eelistasid lõhnastatud sukkpükse kirjeldasid oma valikut järgmiste märksõnadega: vastupidavad, kulumiskindlad, läikivad ja venivad.

Anja Stohr uuris Saksamaal 1998. aastal, milline mõju võib olla jaekeskkonna lõhnastamisel ning selgus, et informatsioon talletub selliselt 26% rohkem kui tavaliselt, inimeste poes viibimise aeg suureneb 15.9% võrra, ostmisvalmidus 14.8% võrra, impulssostude sooritamine 6% võrra.

Lõhnastamise juures on kõige olulisem hoolega valida selleks kasutatavaid lõhnaaineid. Uuringud on näidanud, et sünteetilised lõhnaained võivad esile kutsuda terve rea soovimatuid kõrvaltoimeid. Näiteks võib sünteetiliste lõhnaainete sissehingamine halvasti mõjuda aju vereringele ning põhjustada sageli migreeni.

Tulevik

Lõhnaturundus on tulevikuvaldkond, mis põhjustab väga suurt resonantsi ühiskonnas, kuna tegemist on nii tervise kui ka tarbijaga võimaliku manipuleerimise aspektist lähtuvalt tundliku teemaga. Lõhnaturunduse kasutamist ei peaks kartma. Selle asemel peab oskama küsida õigeid küsimusi ja saama neile ausad vastused.